Suvi paljajalu | Страница 4 | Онлайн-библиотека


Выбрать главу

„Kui ma just järveäärset maja maha ei müüa ja raha siinsesse ei paiguta.“ Jamie istus verandale, toetas küünarnukid põlvedele ja lõua kätele. „See peab olema Gracie pärandus, sest ta on Conradi kõige vanem veresugulane. Tema hooldajana võin ma maja maha müüa ja suurema osa selle maja võlast ära maksta. Jätan selle maja testamendiga Graciele, oleksin seda niigi teinud.“

„Kellega sa räägid, emme?“ Gracie potsatas tema kõrvale istuma. Tüdruk lõhnas hommikusöögiks söödud röstsaiast kergelt kaneeli järele, aga valdav oli maja taga hüppenööriga hüpanud higise lapse lõhn.

Kui miski suutis Jamie tundeid kergemaks muuta, oli see armastus Gracie vastu. Ta tõmbas tütre endale kaissu. „Ma rääkisin omaette, püüdsin asju selgeks mõelda. Kuidas sulle meeldiks paariks nädalaks järve äärde minna?“

Gracie hüppas püsti ja lõi käsi kokku, tema must hobusesaba hüples erutusest üles-alla. „Jah, jah, jah! Me võime ujuda ja poe juurde jäätisekioskisse minna ja kas me oleme festivali ajal seal? Ja me saame issiga suhkruvatti…“ Gracie jäi vait ja tema silmad täitusid pisaratega. „Issit ei ole seal, eks ole? Kas sa usud, et ta on taevas, nagu jutlustaja ütles?“

Jamie tõmbas tütre sülle ja surus näo vastu Gracie juukseid. „Seda teab ainult jumal.“

„Võib-olla vanaema Rita teab. Tema räägib jumalaga.“

„Pead temalt küsima.“ Jamie naeratas.

Gracie vingerdas ema embusest välja. „Kas me võime täna järve äärde minna?“

„Me peame enne mõned asjad ära korraldama ja täna õhtul läheme vanaema Ritaga ilutulestikku vaatama. Kuidas oleks nädalavahetusega? Siis on sul aega mänguasjad ära pakkida ja otsustada, millised riided Barbie kaasa peab võtma.“ Jamie naeratas.

Järveäärses majas on mälestused, aga nad veetsid seal igal suvel ainult nädala. See on palju parem koht, kus asjad selgeks mõelda, kui terve suve siin istuda. Pealegi meeldis Graciele seal.

„Ma arvan, et jätsin eelmisel aastal ühe Barbie sinna. Vean kihla, et ta tunneb end üksildasena.“ Gracie ohkas. „Ma hakkan issi järele igatsema. Me pole seal kunagi ilma temata käinud.“

„Ma tean, kullake, aga meil on seal lõbus ja võib-olla võid õhupallid lendu lasta, kui me ära hakkame minema. Need tõusevad kõrgele taevasse ja isa võib neid isegi näha.“ Jamie võitles sooviga sõrmed selja taga risti panna.

„Hea küll,“ ütles Gracie tõsiselt noogutades. „Ma hakkan nüüd Barbiesid ja nende riideid pakkima. Neil on päevitusriideid vaja ja pean kaisuka võtma, muidu ma ei saa magada.“ Ta kadus majja nagu välk, temast jäi maha võrkukse paugatus.

Ametliku välimusega must auto võttis majast möödudes kiiruse maha, tagurdas ja pööras sissesõiduteele. Jamie tõstis käe päikesevarjuks silmade kohale ja lootis kogu südamest, et see ei tähenda rohkem halbu uudiseid. Matustelt tuttav uurija tuli autost välja, raputas teksaste sääred kauboisaabaste peale ja kergitas Jamie poole vaadates kaabut. Pikk tumedapäine uurija naeratas naisele võluvalt, tuli lähemale ja toetus verandapostile.

„Proua Jamie Steele?“

„Mina see olen,“ ütles naine.

„Kas ma võiksin sisse tulla ja teile mõne küsimuse esitada?“

„Ei, aga ta võite koos minuga verandal istuda ja küsida, mida soovite,“ ütles Jamie.

Kaabu ja saapad võisid uurijale süütu kauboi ilme anda, aga Jamie oli lasknud end seitse aastat professionaalsel petturil ninapidi vedada. Uurija Waylon küündis sel alal võluvast naeratusest ja seksikast pilgust hoolimata vaevu amatööri tasemeni.

„Kuum päev, mis?“ Mees istus ülemisele trepiastmele ja toetas selja vastu verandaposti.

„Ma pole juulis kunagi lund oodanud,“ vastas Jamie. „Asume asja juurde. Mida te teada tahate?“

Конец ознакомительного фрагмента. Полный текст доступен на www.litres.ru

4